Sel aastal oli ilmataat veel rohkem turris, seega sel aastal tuli reedel ja laupäeval pea vahetpidamata vett taevast alla, seega päris kogu aeg ma fotokat kaasas ei tassinud ja päris kõiki pille pildil ei ole ka. Muidugi ei ole sellest ka suurt lugu, sest siiski on paljud autod ka samad, mis varasematel aastatel.
Kuid mõningate põnevamate või vähem põnevamate autode kohta mõne kommentaari võib isegi panna vast
Alustuseks üks R500, mis on rohkem tuntud "pirniga" ehk siis betoonikana. Kuid seda ümberkehastumist on sellel autol üsna lihtne teha, kuna tegu on "kameeleoniga".
Kolm autod Per Broddelt, viimane neist see pruun R730, millest ka viimases Traileris reportaaž. Tüüp alustas Malmö LBC all tegutsemist 9 aastat tagasi, mistõttu kahel valge-sinine värvilahendus, nüüd toimetab ta ainult Stockholmis, mis võimaldas ka uut värvilahendust proovida, mis tehti valmis taas Hollandis. Ei saa salata- ilus.
Üks firma, mille poliitika mulle hullult meeldib tegelikult- tegu on firmaga, kes ei tööta ühegi "Lastbilscentraleni" all, vaid organiseerib kõik oma tööd ise. Ja autod on kõik sellised.
Üks Stockholmi firma, kelle viimane auto on nö. old-school R730. Kusjuures see old-school, ehk siis värvilahendused, mille asemel on maalingute asemel vaid triibud jms, hakkab järjest rohkem moodi minema.
El Toro.
2 750-st Volvot Göteborgi kandist.
Viikingud ehk rootsi keeli Assistancekåren.
Huvitav versioon Volvo XC90-st ka vahele.
Spetzial.
Vaat selliste asjadega veetakse Rootsimaal metsa.
Taas üks old-school, tuttav, kes alustas oma firmat 4 aastat tagasi kasutatud endise Bringi autoga, esimese uue ostis ta eelmisel aastal ja teise, siin oleva valge sel aastal.
Loomulikult ei puudu ka Runebergs Akeri auto, nagu alati.
Aga praeguseks ehk aitab ka, ega liiga palju ka korraga saa
