Käisime sisuga metsas- raielankude teid lahti lükkamas, küll oksad kraapisid ja sai sõidetud kraavikaldal, ja lund oli põlvini ( teed oli auto laiuselt)
ei uskunud, et sisu seal edasi läheb, ei tõmmand ratastki all ringi
küll olid puud teel ees jne jne. Aint korra vajus nina ära kraavi poole, oleks sealt alla lennanud siis olekski sinna jäänd
niiet minge kõik METSA seal on fantast ilm ja vaade
üks lumine pilt