Nagu näiteks Mareku ja saarlasega sai räägitud, siis ka sel aastal tuleb teema teha päris kindlasti!
Veidikene tagamaadest rääkides võin öelda, et selle taust on tegelikult sama nagu varem Stockholm Truck Meet'il, mida mu Rootsi semu juba 5 aastat on korraldanud. Eelpoolnimetatud Stockholmi ürituse korraldusõigused sai omale mingi reklaamifirma, mis otseselt veokatega kokku ei puutu ning tulemus oli kohe ka tunda- eelmise aasta 300 auto asemel oli seal vaid ca 90 autot, seevastu Strängnäs Truck Meet, olles sel aastal esimene, läks kohe Rootsi suurimate veokakokkutulekute hulka oma ligi 400 veoautoga. Olgu öeldud, et tegu ei ole tegelikult nö. veoautonäitusega, vaid veokahullude kokkutulekuga- selliste kohta kasutan ma üht rootsikeelset sõna, kuid maei hakka seda siin välja ütlema
Mis veel? Usun, et see pole kellelegi uudis, et olin seal koos oma käsutuses oleva Scania R560-ga ning sain ka üllatuse osaliseks- nimelt saarlasega (edaspidi kutsun pärisnimega ehk Rait
) ringi töllerdades ei oleks ma osanud elu seeski arvata, et mulle mingi asi sülle kukub Nimelt, õnnestus saada selline karikas nagu Long Distance, see peaks siis tähendama kaugemalt tulijate auhinda vms. Kuigi, nagu öeldud- ma oma suht plangu autoga isegi ei mõelnud millegi sellise peale, mulle polnud tähtis võit, vaid osavõtt. Samas olen ma muidugi uhke selle üle, et mul õnnestus olla esimene eestlasest osaleja Rootsi üritustel.Siinkohal peaks ma tegelikult ütlema nii nagu ikka auhindade üleandmisel öeldakse- pean tänama oma ülemust ja ka Trans Skandicu logistikuid, kes seda mulle võimaldasid- ütlen seda täiesti siiralt, muuseas.
Nagu öeldud, tuli see mulle täiesti üllatusena, kuid samamoodi hämmastas see, et hoolimata sellest, et kõrval ja igal pool mujal ilusaid, maalitud, roostevaba metalli ja tulesid täis autosid oli, vaatasid inimesed "minu musta" üsna tihti- loomulikult oli see mulle ainult rõõmustav, eputrilla nagu ma olen
Kindlasti tahaks paljud teada ka seda, kuidas "mingile eestlasele" seal üldse vaadati. Paljud kindlasti imestavad, kuid absoluutselt kordagi polnud mingeid lahkhelisid, mitte keegi ei nokkinud, kutsuti nii mõnedki korrad oma seltsi õlut mekkima jne. Muidugi eks oma osa oli ka rootsi keelel, kuna seal ma inglise keeles põhimõtteliselt ei suhelnud ning just seetõttu sain omajagu uusi tuttavaid, eks see järgmistel üritustel muutub veelgi.
Aga nii, aitab nüüd jutust, laseme edaspidi piltidel rääkida, seda nii minu kui ka Raidu piltidel, kui ta aega saab neid panna ning Marekul peaks ka midagi olema telefonis
Alustuseks eputame oma eputamised ära.
joeltrucksi lehelt leitud pilt
Ja minu enda tehtud pildid "enda mustast"
A nüüd järgmiste autode juurde, kuid tunnistan, et ma sel aastal ei hakka vist enam kõikide autode juurde juttu ja värki kirjutama, kui, siis vaid mõningate pillide juurde üht koma teist.
Alustuseks- üks R560, mis ka eelmisel aastal Stockholm Truck Meet'il oli ning juba eelmisel aastal üheks mu lemmikuks kujunes, seda just tänu oma stiilipuhtusele ja tumehallile metallikvärvile, sel aastal olid lisandunud ka tumedad esituled- vaat mida kõike Rootsis teha võib.
Paraku mul sel aastal sellest pilti ei ole, seega laenan selle taaskord joeltrucksi lehelt (arvatavasti Rait ka tegi pilti
)
Järgmine lemmik- R620, taas tumehall, kergete maalingutega (täpselt ei tea, aga mul vist ongi mingi kiiks pärlmutter tumehalli värvi vastu
). 
Ning nüüd sellesama pilli muutuva värviga tagasein pimedas.
Kui kellelegi meenub üks helesinine Volvo FH16 700, otsast lõpuni maalitud ja räigelt roostevaba täis, siis seda küll väljas ei olnud, kuid selle omanik, Ralf Ekdahl, kes müüs oma firma, Ekdahls Akeri AB Norge Postile/Bringile maha, tuli välja "uue" üllitisega- just nimelt jutumärkides, kuna esimese hooga ma ei pannud tähelegi, et tegu on üle miljoni sõitnud R500ga, enne kui Marek ja Rait sellele tähelepanu pöörasid. Tegu oli tõesti tüngaautoga, kuna võre ja muude värkide järgi pakuks, et tegu on uue R730 (tegelikult samuti petukaup, see silt võre küljes). Samuti on ilmselge, et see auto pole töötegemiseks mõeldud, kuna sel olid- tõsi küll, paadikõlarid- tagaseinas, välisküljel loomulikult, vilkuvad tulukesed tagumiste poritiibade all jne jne. Paagil oleva kirja järgi samuti, kuna selle järgi ei sõida see R500 diisliga, vaid Gordon's Dry Gin'iga... Samas- Ralfil pole arvatavasti vaja ka sellega tööd teha, vanem mees ka juba.
Järgmine, nüüd siis Torpedo, T580 aastast 2006, mille omanik ka varem pikemat aega Torpedoga sõitnud on- temaga rääkides selgus, et ta müüs eelmise Hollandisse, kuid see auto on vähemalt minu meelest veel ilusam, samas ülimalt stiilipuhas, veidi pikendatud kabiini ja raamiga, ei mingeid maalinguid, vaid sinine-valge. Kusjuures paar pulli asja oli- Rait nägi seda samuti- üks asi oli raamil olev kaas, mis kattis õhu- ja voolupistikud ning mis liikus samuti õhuga- vajutad nuppu, on kaas kinni, vajutad uuesti, läheb lahti
Teine asi- üles läks kaks roostevaba toru ja alt raami vahelt tuli välja samuti kaks jämmet toru, küsisin, et mis see siis tähendab ning tüüp siis selgitas, et tegu on nö. klapisüsteemiga- kui heitgaasid tulevad alt välja, on tegu nö. vaikse pilliga, kui aga ülevalt torudest, tuleb kõik otse läbi
Tagumiste porikate kõrguse jms järgi võiks arvata, et tegu vaid näituseautoga (mida ma algul ka arvasin), kuid tühjagi- korduvalt seda töötamas nähtud.
Järgmiseks üks, siinsetele lugejatele vist kõigile tuttav Longline.
Vahepalaks üks kleeps Scania küljest, mis tõlkes peaks kõlama nii: "Volvo-juht ootab reede pärastlõunat, Scania-juht aga esmaspäeva hommikut".
Nüüd kaks uut 750-st ühest firmast, millest oli ka reportaaž viimases Traileris.
Uskumatu, aga tõsi, kuid seegi auto on üle miljoni kilomeetri sõitnud- ja sõidab edasigi
Nii, aga nüüd on seis sealmaal, et kuna vaja natuke ka kodus toimetada, siis hetkel lõpetan. Kui Raidul või Marekul midagi on, võite siinkohal teatepulga enda kätte võtta, kuid mingil hetkel, kas täna või homme jätkan, arvatavasti siis suurema hulga multiliftidega eelkõige.
.gif "(Y)"){kind=icon}
